Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksteenus, mille ülesandeks on laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamine eesmärgiga ennetada abivajavate laste riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist, sh

• pakkuda tuge hariduse omandamisel,
• suurendada eneseteadvust,
• arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist,
• toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames abistatakse nii last kui tema pere läbi traumateadlike sekkumismeetodite, mille tulemusel väheneb riskikäitumine, suureneb turvatunne ning väheneb laste ja noorte sattumine kinnise lasteasutuse teenusele või vanglasse

• kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ja kelle abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid, kuid need ei ole osutunud piisavaks või on tekkinud olukord, kus abimeetmete pakkumine ei ole võimalik.
• kellel esinevad olulised puudujäägid vähemalt kahes järgmises lapse heaolu valdkonnas:
  •   füüsiline või tervislik seisund;
  •   psühholoogiline või emotsionaalne seisund;
  •   sotsiaalne seisund;
  •   kognitiivne või hariduslik seisund (SHS 62)
• kellel esinevad kompleksprobleemid, mis on tingitud eelkõige traumakogemusest (väärkohtlemine, perest eraldamine, emotsionaalselt kättesaamatud vanemad, sõltuvusainete kuritarvitamine, lein jne)

Teenust on võimalik taotleda kahel viisil:

• Kuni 16-aastased lapsed, kellel on tuvastatud puue (keskmine, raske või sügav) – taotlemine toimub lapsevanema eestvedamisel ning eeldab tuvastatud puude raskusastme olemasolu.
• Kuni 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema sotsiaalsele rehabilitatsioonile suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puude raskusastet.

       Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus abi vajavale lapsele | Sotsiaalkindlustusamet