Söömishäire ja sotsiaalmeedias

Sotsiaalmeedias veedetud aeg on noorte seas suurem kui kunagi varem. Uuringud näitavad, et see mõjutab oluliselt seda, kuidas noored oma keha tajuvad ja mida nad enda kohta arvavad.

Pildimaailm, mis on täis töödeldud fotosid ja ebareaalseid iluideaale, võib tekitada tunde, et oma keha ei ole piisavalt hea. See tunne on söömishäirete kujunemisel sageli üks olulisi käivitavaid tegureid.

Mida sotsiaalmeedias kohtab?

Dieedikultuur on platvormidel väga nähtaval kohal. Postitused, kus kiideldakse “puhtalt” söömisega, ülekaaluliste kehade halvustamine ja täpsete kaloriarvutustega toidupildid on paljude noorte igapäevane reaalsus.

Saleduse ülistamine on endiselt levinud, kuigi paljud platvormid üritavad sellist sisu piirata. Samuti on populaarsed postitused, kus näidatakse uhkusega, millest on suudetud loobuda. Kõik see normaliseerib mõtteviisi, kus söömine on midagi, mida tuleb kontrolli all hoida ja millega võidelda.

Ka nn “tervislikud eluviisid” võivad olla kaheotsaline mõõk. Pealtnäha tervislik sisu, mis propageerib äärmuslikku liikumist, ranget dieeti või teatud toitudest loobumist, võib olla söömishäire jaoks kasvupinnas.

Mida ütleb teadus?

Mitmed uuringud on leidnud seose sotsiaalmeedia kasutamise ja kehaga seotud rahulolematuse vahel. Eriti selgelt tuleb see välja tüdrukute puhul vanuses 11 kuni 17 aastat.

Samas ei tähenda sotsiaalmeedias osalemine automaatselt söömishäiret. Oluline on see, millist sisu tarbitakse ja kuidas sellesse suhtutakse. Passiivsed söötmist vaatamine ehk lihtsalt teiste postituste sirvimine on kehapildile kahjulikum kui aktiivne osalemine ja ise postitamine.

Mida saavad vanemad teha?

Avatud jutt aitab rohkem kui keelud. Räägi lapsega sellest, et sotsiaalmeedias nähtav ei ole päriselu. Fotod on töödeldud, “tervislik eluviis” ei tähenda reeglipõhist söömist ja keha väärtus ei sõltu selle välimusest.

Jälgi, milliseid kontosid laps jälgib. Kui märkad muret tekitavat sisu, räägi sellest rahulikult läbi ilma süüdistamata. Küsi, mida laps sellest arvab, ja kuula vastust enne, kui ise arvamust avaldad.

Ekraaniaja piiramine töötab ainult osaliselt. Olulisem on see, et laps oskab nähtut kriitiliselt hinnata ja tunneb end piisavalt turvaliselt, et vajadusel rääkida.

Sotsiaalmeedias on ka positiivseid kogukondi

Kõik sotsiaalmeedias ei ole kahjulik. On palju kogukondi, kus jagatakse taastumislugusid, toetatakse üksteist ja normaliseeritakse erinevaid kehakujusid. Need kogukonnad võivad olla toetavaks ressursiks nii söömishäiretega inimestele kui nende lähedastele.

Söömishäire ei teki ainult sotsiaalmeedia tõttu. See on keeruline häire, millel on geneetilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed põhjused. Sotsiaalmeedial on aga oluline roll selle kujunemisel, eriti haavatavate noorte puhul.