Meeste söömishäired: vähemräägitud teema

Kui räägitakse söömishäiretest, kujutatakse ette noort naist. See kuvand on nii levinud, et paljud mehed ei suuda oma probleemi söömishäirena üldse ära tunda. Tegelikkuses on söömishäired levinud ka meeste seas ning meestel jäävad need tihti märkamata, diagnoosimata ja ravimata.

Kui sage see on?

Hinnanguliselt on igast neljast söömishäirega inimesest üks mees. Mõnede uuringute järgi on see suhe veelgi tasasem. Ülesöömishäire ehk binge eating esineb meestel peaaegu sama sageli kui naistel.

Kuna söömishäiret seostatakse tugevalt “naislike probleemidega”, ei tunnista paljud mehed endale ega teistele, et neil võib midagi valesti olla. Häbitunne ja hirm, et keegi ei võta seda tõsiselt, hoiab paljud abi otsimast.

Kuidas see meestel välja näeb?

Meestel esinevad kõik samad söömishäired, mis naistelgi. Rõhuasetused on mõnevõrra erinevad.

Bigoreksia ehk lihasdüsmorfia on meestel tunduvalt levinum. See on häire, kus inimene tajub oma keha ebapiisavalt lihaselisena, kuigi tegelikkuses see nii ei ole. Sellega kaasnevad sageli äärmuslik treenimine, ranged toidureeglid ja mõnikord ka steroidide kasutamine.

Anoreksia esineb meestel harvem, kuid mitte haruldane. Selle puhul võib olla märgatav erinevus sümptomites: mehed räägivad rohkem “tervislikust elustiilist” või “lihaste kasvatamisest” kui otseselt toidu piiramisest. See muudab häire varjamise ja ka märkamise keerulisemaks.

Ülesöömishäirega mehed tunnevad sageli kontrolli kaotuse pärast häbi, kuid ei seosta seda söömishäirega. Sageli üritatakse probleemi ise lahendada rangema dieediga, mis tegelikult olukorda halvendab.

Miks meestel diagnoositakse harvem?

Esiteks ei otsi mehed abi nii sageli, sest söömishäire tundub neile “vale” diagnoos. Teiseks ei oska perearst ega lähisugulased sageli selle peale mõeldagi.

Lisaks on paljud raviprogrammid ajalooliselt loodud naiste vajadusi silmas pidades. Mehed tunnevad end grupiteraapias vähemusse jäädes ebamugavalt ja see võib ravi alustamist takistada.

Millal abi otsida?

Kui toit, treenimine või kehakuju võtavad mõtetes aina rohkem ruumi, kui söömata jätmine või treenimine tekitab ärevust ja süütunnet ning kui elu tundub olevat aina rohkem nende teemade ümber, tasub pöörduda spetsialisti poole.

Söömishäire ei ole tahtejõu küsimus ega “naislik probleem”. See on tõsine haigus, mis mõjutab nii meeli kui keha ja millest on professionaalse abiga võimalik taastuda.